Esimesed kokkupuuted ralliga.


Päris ralli lähedale sattus Marek 1985. aastal, kui TEMT-is õppides tutvus Ants Tõnbergiga, kes oli tehnikaspordi klubi "Sõprus" direktor. Sõpruse klubis võistlesid sellel ajal väga tuntud tippsõitjad Vallo Soots ja Toomas Putmaker.Siis hakkaski Marek oma vaba aega Vihuris, Sootsi ralliboksis veetma.Tegi selliseid lihtsamaid töid ja käis nö mehaanikuna rallidel kaasas.

Esimesed sammud rallis.

1986. aastal sai Marek juhiload ja koos sellega ka Sootsi endise ralliauto Lada 2105 VFTS. Sama auto, millega ta 1985 aastal Baltika ralli võitis. Sõpruse klubisse kuulus peale Mareki ka veel ringrajal tänane tegija Tõnu Soomer. Koos temaga alustati osalemist lumeradadel, rallikrossidel, kuid põhirõhk jäi ringrajale, seda põhjusel, et treener Ants Tõnberg oli ju tegev ringrajasõitja.

1986. aastal osaleti nullautona koos Tõnu Soomeriga talverallil ja oldi roolis kordamööda.

Kohtumine pikaajalise kaardilugeja Aleksander Käoga.

1987. aasta alguses helises ühel õhtul Mareki telefon ja toru otsas oli Aleksander Käo.Marek teda ise ei tundnud,kuid olid ühised tuttavad. Esmasel kohtumisel teatas Aleksander, et on võimalus pääseda Karksi Ralli teami sõitjateks. Karksi klubi oli toona tugev tegija, mille ridadesse kuulusid Raido Rüütel, Hardy Mets ja Ivar Peedu. Pakuti tippspordist loobunud Ando Nõela kohta, st autot.

Meeskonna juhiks oli Jüri Kuusk, kes suunaski Käo Sassi Mareki juurde. Selgitamist vajas et, kumb rooli istub. Marekil oli mingi autoga sõitmise kogemus olemas, aga Sassil oli suur kardisõidu kogemus. Lõpuks pakkus Sass välja variandi, et minnakse ja valitakse üks teelõik ning kumb kiiremini selle läbib, istubki rooli.

Välja valiti Vaida ja Jüri vaheline kruusatee, tuntud kui Jüri kiiruskatse, millel Marek siis esimesena sõitis. Kui Sass rooli istus ja gaasi põhja vajutas oli pilt kohe                                                                                   selge, kuidas see lõppeb. Pärast viitsadat meetrit sõitu veereti kaks tiiru üle katuse. Autost välja ronides teatas Sass, kes rooli istub.

Jüri Kuusk seadis tingimuseks, et standard tänavasõidumootoriga autoga tuleb hooaja lõpuks jõuda esimesse liigasse. Kui ei, siis on karjääril Karksi klubis kriips peal. Õnneks lõpetati hooaeg kolmandana ja pääsesõti kindlalt esiliigasse. See oli Mareki esimene ralliaasta, olles siis 19 aastane.

Tulemused

• 1988 a NL relvajõudude MV rallikrossis 2. koht
  
  Kõrgelt hindab Marek Nõukogude armees teenides saavutatud NL relvajõudude hõbedat rallikrossis. Autokrossis oli NL armee autoklubid väga tugevasti esindatud ja need, kes 80-ndate lõpus rallikrossiga tõsiselt tegelesid, oskasid seda tulemust hinnata. Teiselt poolt oli see strateegiliselt väga oluline saavutus, tuua Riia ASK-le parima tulemuse nendelt liidukatelt, sest jalgealune NL armees oli Mareki jaoks muutunud väga tuliseks. Ta oli NL armees ühena viimastest lendudest ja Eestis käis juba tuline vabadusvõitlus ning tänu Mareki isa eestimeelsele tegevusele oli Marek sunnitud külastama sagedasti armee prokuratuuri ja muid sõjaväe luure asutusi, kes Marekile isa pilte sinimustvalge lipu all nina alla viskasid. Nende arvates ei saanud ta kuuluda spordiroodu, kui sugulased NL korra vastu võitlevad. Lõpuks saadetigi Marek karistuseks Kaliningradi. Tänu sellele tulemusele, mis oli minu jaoks suure väärtusega ja tohutu väärtusega Riia ASK-le, otsustati talle võimaldada alaga tegevuse jätkamist, paraku aga kuuludes ikkagi Kaliningradi väeossa.

• 1990 a Eesti MV autorallis 2. koht
  
  Pärast armeeteenistust alustas Marek taas Eestis ja saavutas kohe 1990. aastal karjääri jooksul kõige põnevama hooaja lõppedes teise koha, kaotades esikoha kõigest kahe sekundiga. See oli esimene tõsine Lada Samarate hooaeg, sest kõikidel oli kasutada suht võrdne tehnika, mis oli timmitud viimasele vindile.
  
  Enne rallisid ei osanud keegi siis ennustada, kes võidab, sest polnud sellist liidrit. Võita võis Ivar Raidam, Ilmar Raissaar, Toomas Kasak, Aavo Pikkuus, Raul Viik, Margus Murakas, Toomas Seger, Aare Klooren, jne. Enne hooaja viimase Saaremaa ralli viimast kiiruskatset oldi Aare Kooreniga nullis ja kes viimase katse võidab, sellest tuleb meister.Viimasel katsel sõitis Klooren korraks teelt välja, aga Marekil hakkas sidur käigukasti õlilekke tõttu libisema. Vahe lõpus

jäi kaks sekundit Klooreni kasuks.

• 1991 a Circuit of Ireland Rally (abs 20 ja klassis 2. koht)
  
  Järgmine meeldejääv saavutus oli 1991. aastal Iirimaal, Circuit of Ireland rallil. See oli tookord pikim asfaldiralli üldse ja hõlmas võidusõitu kogu Iirimaa ulatuses, mis algas Belfastist ja lõppes Dublinis.
  
  Pikk ja seiklusterohke matk võeti ette koos meeskonnaga Raul Viik ja Toomas Valter, kes kuulusid Mobile klubisse. Hästi on Marekil meeles üks seik, mis küll tänasel ajal omab suuremat tähtsust kui siis, nimelt oldi ühe ajakirjaniku juures teed joomas, kui sinna tuli üks noor nende ealine poiss, kes oli võõrustaja perekonna sõber Jimmy McRae poeg Colin. Hiljem Käo Sass küsis selle poisikese käest, et kes võidab, mille peale Colin vastas, et tema. Ralli lõpus edestas Rothmans Subaru Legacyl sõitev Colin McRae teist kohta kalendriga. Tema edaspidine käekäik on kõigile teada.
  
  Kahjuks pidid Raul ja Toomas mootorivea tõttu ralli alguses katkestama. Toome/Käo aga kihutasid nagu hullud ostetud legendiga mööda kitsaid kividega ääristatud konarlikke asfaltkattega teid. Marek oli väga heas vormis ja nautis täiega, kohati läks hoog nii suureks, et isegi külma kõhuga Sass küsis Mareki käest katsel, et kas ta ikka soovib lõpuni sõita või pargiks auto kohe teeäärde, miks seda katki sõitma peab.
  
  Viimase päeva oldi sunnitud sõitma kahe silindriga, sest mootor lihtsalt ei pidanud vastu. Sellegipoolest saavutasime kokkuvõttes 20 ja klassis teise koha, mille tunnustuseks sai autasustamistseremoonial osaks väga tugev ja pikk aplaus. Oldi ju nende jaoks tulnud kaugelt Venemaalt, mingi imeliku autoga, mis lõpuni vastu pidas ja edestades paljusid kohalikke võimsate autodega sõitjaid.
  
  Pärast seda seiklust lõppes ka otsa Karksi klubi ja Mareki teed Sassiga läksid erinevates suundades.

• 1992 aasta algus
  
  Sadi kokku ja otsustati leida võimalusi jätkamiseks. Nii õnnestuski Tallinna Sadama abiga hankida võimas 4WD Toyota Celica, mis osteti legendaarse Henry Toivoneni vennalt Harrilt, kes rohkem tuntud kui ringraja sõitja.

• 1993 a West Euro Cup 1. koht
  
  1993. aasta kujunes väga tõsiseks ja raskeks kuid huvitavaks, Osaleti kuuel EM etapil: Arctic Tunturi (Soome), Finskog Norway (Norra), South Swedish (Rootsi), Ypres 24 Hours (Belgia), Manx International (Isle of Man), Golden Tulip (Holland) ja ühel Rootsi MM-etapil .
  
  EM etapid, kus osaleti, kuulusid kõik West Euro Cup sarja. See sari oli mõeldud just sellistele vaesematele sportlastele ja punktide arvestus oli väga keeruline. Igal juhul õnnestus ekipaažil see karikas võita.
  
  Viimane etapp Golden Tulip Rally toimus Hollandis, mis sõideti asfaldil. Teise päeva hommikul kattis maad lumi. Mida tähendab aga eurooplasele lumi, see on nende jaoks katastroof. Mareki autole pandi alla kõige pehmema seguga vimarehvid ja suureks üllatuseks õnnestus neil hommikustel katsetel päris tipus lõpetada, mis tõstis neid ralli lõpuks absoluudis kuuendaks ja tagas ka karika võidu.

• 1993 a Eesti MV auutoralli 1. koht
  
  Kaks nädalat enne Hollandit aga toimus Saaremaa ralli, kus ka osaleti. Seoses osalemisega WEC sarjas ei pööratud eriti rõhku Eesti meistrikatele. Saaremaal aga tundus, et kordub 1990. aastal aset leidnud stsenaarium, sest võiduvõimalused olid nii Riho Parts - Aare Kaaristol (Nissan Sunny 4WD) kui ka Marekil. Jällegi kaks katset enne lõppu oli kõik veel lahtine, kuid siis purunes Mareki autol roolivõimendi ja Riho Nissanil rehv. Viimase katse punniti ilma võimuta ja õnnestus siis ka Eesti meistritiitel saada.

• 1995 aasta algus
  
  Siis oli Eestis juba vähemalt kümme head N-rühma autot ja ka Marekil uus Mitsubishi Lancer Evo 2. Kohe hooaja algul õnnestus tal võita kahest etapist koosnev rallisprinti meenutav Finest Hotell karikas, mis sõideti talvel Pärnu jääl ja suvel Tallinna hipodroomil.
• 

• 1995 a Portugali MM-etapp (abs 27 ja rühma 10. koht)
  
  Kahe etapi vahele mahtus aga projekt Estonia Rally Team, millega üritati luua rallikomitee koordineerimisel ja finantseerimisel pikaajaline projekt, eesmärgiga aidata Eesti rallisõitjatel omandada MM-rallidelt kogemusi.
  
  Esimeseks sammuks oli kahe meeskonna Ivar Raidam - Margus Karjane ja Marek Toome-Aleksander Käo saatmine Portugali MM-etapile. Autod koos mehaanikutega sõitsid Portugali mööda maad, sõitjad ja tiimi juhid Indrek Ilomets ja Priit Pallo lennukiga. Kohale jõudes renditi trenniautod, milledeks olid täiesti uued 1,4 liitrised Opel Astrad.
  
  Rajaga tutvumise seiklustest võiks lausa raamatu kirjutada! Kuidagi õnnestus ikka rada kirja saada. Trenn kestis nädala, kusjuures oldi sunnitud öösiti elama kusagil väikestes Portugali külades ja sööma toite, mis olid organismidele täiesti vastuvõtmatud.
  
  Kuna Marekil oli harjumuseks enne rallit kindlasti võidukat proovida, siis ka seekord ei saanud muudmoodi. Leiti üks kruusatee, pandi raja kinni. Vihma sadas ja tee oli muutunud väga pehmeks. Esimesel sõidul ja ühes kiires kuid täiesti süütus paremas kurvis vajus kurvisisene ratas pehmesse porisse ja tõmbas teelt välja. Üle katuse veeredes kukkuti kümne meetri kõrgusest kaldast alla ratastele.
  
  Paraku oli see situatsioon Sassi jaoks nii ootamatult saabunud, et ta käed rullumisel vastu katust toetas. Õnnetuseks jäi tema keskmine sõrm ohukaare ja lae vahele, mistõttu on tänaseni see tähenduslik sõrm teistest lühem.
  
  Terve ralli vältel ei tahtnud vist mitte keegi olla Aleksander Käo nahas ja kui Ivar Raidami meditsiiniteadmistega mehaanik õhtuti Sassi sõrme sidus, eelistasime kõik selleks ajaks hotellist väljuda. Kuna see avarii juhtus kolm päeva enne ralli algust, siis õnnestus mehaanikutel autole enamvähem välimus anda ja Marekil õnnestus sturmani puuduolev sõrmeots muundatud kujul leida ning omanikule tagastada. See tal siiamaani alles.
  
  Ralli algas väga ebameeldivalt, sest stardinumber oli vist 76 ja olime sunnitud terve esimese päeva 150 katse kilomeetrist 100-l kulgema väikse N-rühma Peugeot tuules.
  
  Sõltumata ekipaazi jõupingutustest, selgitada kohalikule kihutajale meie autode võimsuse ja kiiruse vahet, uhas sell endiselt silmad ruutus peeglisse vaatamata edasi. Hea tulemuse saavutamise osas oli sõit juba pärast kolmandat katset lõppenud, sest igal kaste viiendal kilomeetril oldi Peugeot'l sabas ja kitsaste teede tõttu sõiduga mööduda ei olnud võimalik.
  
  Pärast kolmandat katset kaotati Ivarile vist juba viie minutiga. Ivaril oli B prioriteet, mis andis temale stardinumbriks 25. Kes teab, milleks see aeglaselt kulgemine kasulik oli. Teed olid raksed ja halvad ning võibolla, kui oleks hakanud kohe algusest hooga laskma, siis oleks ralli võinud varem lõppeda nii nagu see Ivariga juhtus.
  
  N-rühmas oli võimalik sellistel teedel sõita kiiresti vaid juhul, kui oleks kaasas olnud mitme auto jagu varuosasid nagu N-rühma tehasemeeskondadel. Selles mõttes saime suure kogemuse võrra rikkamaks, et isegi kogemuste saamiseks on tarvis suuremat rahakotti, mis tähendab korralikku varuosabaasi. Kokkuvõttes jääädi absoluudis 27-ndaks ja N-rühmas 10-ndaks.

• 1995 a Mänttä Ralli (abs 6 ja N-rühmas 1. koht)
  
  Mäntää ralli oli viimane välissõit Mareki karjääri jooksul. Lisaks temale osales eestlastest veel nooruke Markko Märtin, kes siis veel Lada Samaraga sõitis. Mänttä ralli on olnud pikka aega Soome MM-ralli testisõiduks.
  
  Kesk-Soomes ei oldud varem ühelgi rallil osaletud ja seetõttu oli väga huvitav sõita MM-ralliga samadel teedel.Üllatuseks on Kesk-Soome kruusateed ülimalt libedad, mida tajuti esimesel kiiruskatsel esimestes kiiretes kurvides. Üllatas ebameeldivalt, kuid õnneks suudeti sõidutehnika selle libedusega vastavusse viia.
  
  Ralli võitis Harri Rovanperä ja Marek oli kuues ning võitsid N-rühmas. Huvitav oli veel see, et Rovanperä sai auhinnaks terve autokoorma WC-paberit.

Marek võistelnud järgmiste autodega: Lada 2105, Lada Samara 1300, Lada Samara 1500, Toyota Celica 4wd Turbo ja Mitsubishi Lancer Evo 2